Ilmselt on meist kõigile tulnud pähe mõni pöörane idee, mis paneb südame kiiremini põksuma, tõstab vererõhku ning võib olla tekitab peopesadesse natuke niiskustki. Mõne minuti möödudes hakkab mõistus aga tootma vastuväiteid, miks ikkagi ei ole võimalik selle suurepärase idee ellu viimiseks reaalsuses nii kardinaalseid samme astuda. See sisemine kahekõne toob pulsirütmi tagasi argipäevatasandile, entusiasm hakkab tasapisi kaduma ning mõne aja pärast ei jäägi muud üle, kui endamisi ohata, et jälle jäi julgusest puudu teha midagi revolutsioonilist.
Gabriel Bocanegrale on ilmselt eelpool kirjeldatud situatsioon võõras, kui mitte täiesti arusaamatu. 2011. aastal hakkas Gabriel tegelema Hispaanias käsitööõllede müügiga ning asutas veebipoe nimega Zombier. Tema portfooliosse kuuluvad mitmed tuntud käsitööõllepruulikojad üle Euroopa. 2014. aastaks oli Gabriel tuntust kogunud nii oma esmaklassilise õllede valiku poolest kui ka suurepärase õlleblogijana. Loomulikult soovis Gabriel oma ettevõtte neljandat sünnipäeva tähistada millegi erilisega.
2014. aasta 17. oktoobril kogunesid lisaks Urbain Cotteau`le ja Gabrielile veel kaheksa õllemeistrit De Struise pruulikotta, et veeta üks pöörane nädalavahetus ning tähistada Gabrieli ettevõtte sünnipäeva. Peost võtsid osa Alvinne, Magic Rock, Beavertown, Brodies, Kees Bubberman, De Molen, Haandbryggeriet ja Naparbier. Pidutsemise käigus pruuliti üks imperial stout, mis läks mitmeteks aastateks küpsema erinevatesse, hoolikalt valitud tammevaatidesse.
Väidetavalt pidi iga pruulikoda tooma selle õlle maitsestamiseks kaasa kohalikku mett. Urbaini kommentaar De Struise blogis mee lisamise osas asja selgemaks ei muuda, sest tema sõnul „tõid mitmed pruulikojad kaasa hoopis midagi sellist, millel seos meega peaaegu puudub“. Seega pole täpselt tuvastatav, millised erilisi täiendusi retsepti jooksvalt tehti.
Kogu pruulimisprotsessil hoidis silma peal Urbain isiklikult. Pruulimise käigus võis sattuda õlle hulka veel salajasi koostisosi. Peo ajal nauditi suupisteid, erinevaid, küllaltki haruldasi käsitööpruule, räägiti üksteisega juttu ning tehti kõvasti nalja. Nii sündis 17% imperial stout, mis viitena varasemale De Struise haute couture seeriale nimetati Zombinationiks.
Puhtal kujul Zombination oli degusteerimiseks saadaval De Struise maitsmistoas Ostvleterenis. Meieni on jõudnud aga kuus eriilmelist käsitööõlut, mis on järelküpsenud tammevaatides, milles varem valmis vein, viski, burboon ja port. Täpsemalt kasutati Chateau Margaux, Lagavulini, Octomore`i, Ardbegi, Maker`s Marki ning ühe portveini vaate.
Esialgne vaadivalik pidi olema natukene teistsugune, kuid parima kvaliteedi ning maitseomaduste huvides ilmselt valik muutus ning lõpuks jäädi eelpool nimetatud kuue vaadi juurde. Urbain ja De Struise vastutasid isiklikult selle eest, kui kaua õlu ühes või teises vaadis laagerduma peab. Samuti hoolitses Urbain õllede kokku segamise eest. Tulemus pidi saama perfektne.
Gabrieli kirg ja tahe riskida olid ilmselt ainuüksi juba selle legendaarse nädalavahetusega, mil sündis Zombination, ennast õigustanud. Kui Zombination südame kiiremini lööma paneb, siis soovitame teil riskida ning kolmapäeval 17. jaanuaril astuda koos Õllegaleriiga sisse käsitööõlle ja hot dogi poodi Taptap, kus degusteerime eelpool nimetatud kuute Zombinationit ning püüame lahti seletada keeltel õide puhkenud maitsebukette. Tuleb rõhutada, et kohtade arv on piiratud. Kes ei riski, see Zombinatonit ei joo.
